Haapsalu demoala asub Tagalahe äärealal, piirkonnas linnuvaatlustorni (Vee tänav) ja Haapsalu Veevärk AS-i (Haava tänav) vahel. Madalatel pinnasealadel esineb sagedast üleujutust, mida põhjustavad merevee taseme tõus ja/või sademevesi. Merevee põhjustatud üleujutuste tase ulatub igal aastal kuni 1 meetrini ning äärmuslikel juhtudel kuni 2 meetrini üle merepinna. Rohked sademed omakorda põhjustavad pinnavee taseme tõusu rannaäärsetel kinnistutel, mille tagajärjel ujutatakse üle õuealad ja hoonete keldrid. Keskkonnaameti hinnangul on Haapsalu Tagalaht Eesti rannikumeres asuvatest lahtedest kõige halvemas seisundis. Madalat (0,5–1,5 m) ja liigtoitelist lahte ohustab kinnikasvamine vohava pilliroo leviku tõttu.

Haapsalu linnas rajatakse looduspõhiste lahenduste (NBS) demonstratsiooniala, et parandada Haapsalu Tagalahe keskkonnaseisundit ning vähendada üleujutusriski, täites edelarannikut ja kasutades seda linnas sademevee loodusliku ajutise kogumis- ja viivitusalana. Selle tulemusena väheneb kehva kvaliteediga sademevee hulk, mis voolab Tagalahe lahte, suureneb loodusliku sademevee puhastusvõime tugevate vihmade ajal ning kaldakindlustus loob tõkke merepoolselt tuleneva üleujutuse vastu. Kui rannaniidu rajamine osutub edukaks, tekib roheala, mis taastab loodusliku mitmekesisuse ning vajab samal ajal vähest hooldust (piisab niitmisest kord suve jooksul). Tulevikus võimaldab kergliiklustee tutvuda rannaala loodusliku mitmekesisusega. Lähedal asuv kaasaegne reoveepuhasti ning demoala looduslikud elupaigad kujunevad õppeasutustele välitingimustes õppimise paikadeks ning kasvab teadlikkus piirkonna keskkonnast ja selle funktsioonidest.

Ehitusprojekti materjalid:

• Asendiplaan
• Seletuskiri

Kontaktisik:
Projektijuht Gerda Algre, gerda.algre@haapsalulv.ee