Narva_demo

Narva näidisala

Narvas töötatakse välja linnast 12 km loodes asuva Kudruküla piirkonna looduslähedaste lahenduste ehitusprojekt. Kudruküla on hooajalise kasutusega elamupiirkond, kus on 4800 krunti (keskmise suurusega 1000 m²) ja ligikaudu 125 tänavat. Kudrukülas tegutseb üle 30 väikese aiandusühistu, millest igaüks koosneb 40-300 maatükist. Eesmärk on leida lahendus nii aiamaade kuivendamiseks ja liigvee kogumiseks kui ka sademevee kogumiseks hoonestatud alalt, et kasutada vett tuletõrje-, tarbe- ja kastmisveena. Aiamaad on Narvas rohemajanduse oluline osa, kuna need võimaldavad elanikel kasvatada suure osa oma köögiviljast ja pakkuda ökoloogiliselt puhast toitu ka narvalastele müügiks. 

Näidisalaks on valitud Kudruküla linnaosas AÜ Elektron põhjanurgal, Kudruküla oja kaldal asuv vaba üldkasutatava maa kinnistu ning sellega külgnevad alad, sh lisaks AÜ Elektron maale osaliselt ka kolme sellega külgneva aiandusühistu (AÜ Gvozdika, AÜ Adonis ja Salvia, AÜ Rjabinka) alad. 

AÜ Elektron kruntide jaotus ja hoonestus on kavandatud nii, et ühel pool tänavaid (tänavate vahelisel alal) asuvad hooned (pilootalas ca 100 hooajalist elamut koos abihoonetega), teisel pool aiamaad. Sellest tulenevalt on hoonestatud alad väga tiheda hoonestuse ja kõvakattega pindade osakaaluga, puuduvad drenaaživõimalused ning sadevee immutamiseks on maad minimaalselt. 2022. aastal tõusis tugevate vihmasadude ajal vesi isegi majade keldritesse. Samal ajal muudaks selline tihe hoonestus vihmavee ühise kogumise ja selle ringlussevõtu korraldamise suhteliselt lihtsaks. Teisel pool tänavat asuvad aiad on samuti ilma kuivendusvõimalusteta, enamasti väga kõrge põhjaveega. Samas olukorras on ka külgnevad Kudruküla oja kaldal asuvad ühistud. Ala kuivendamisel oleks mõistlik liigvett suunata/koguda ühiselt ning ühiselt ka ringkasutusse võtta. 

Samas on selles regulaarse perioodilise liigveega piirkonnas (suuresti kogu Kudruküla territooriumil) mitmed üldised tõsised veepuudusest tulenevad probleemid, kuna piirkonnas puudub ühisveevärk. Kõige tõsisem on olukord välise tulekustutusveega, mis on sellises tihedalt asustatud piirkonnas suur probleem – läheduses ei ole piisava veehulgaga looduslikke veekogusid veevõtukohtade rajamiseks. Ka on põuaperioodil probleemiks veevõtukohtade puudumine aedade kastmiseks ning hoonete tarbeveega (eriti pesemiseks) varustamisega. Pesuvesi on osaliselt lahendatud kinnistutele rajatud salvkaevude baasil, kus vee kvaliteet on kehv ja vee hulk ebaühtlane. Joogivesi tuuakse piirkonda rajatud eraldi puurkaevudest (kohapeal on mõned ametlikud puuraugud veevajaduse rahuldamiseks) või ostetakse poest.

Liigvee ühine kogumine sobivatesse (lahtistesse v suletud) mahutitesse liigveeperioodil võimaldaks luua aastaringse tagavara tulekustutusveele näidisalast ca 250 m raadiuses (vt lisatud kasusaajate ala skeem). Võimalusel kaalutakse ka kastmis- ja tarbevee varu kogumise võimalusi. Joogivee küsimust sadevee ringkasutusse võtmisega ei vaadelda, kuivõrd joogiveele esitatavaid vee kvaliteedi nõudeid ei ole nii võimalik tagada.

Projekti käigus viiakse koostöös TalTech’i teadlastega läbi pidev vee kvaliteedi ja hulga ning voolukiiruse seire. Seire andmete mudeldamine annab linnale adekvaatse ülevaate vee seisundi ja koguse kohta. Samuti töötatakse koostöös teadlastega välja eesmärkide saavutamiseks sobiv projektlahendus ning realiseeritakse see pilootalal. 

Projekti edukuse korral saaks sama pilootprojekti lahendust kasutada ka teistel samade probleemide käes vaevlevate aiandusühistute aladel. 

Kontaktisik:
Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti KMH vanemspetsialist Jelena Molodtsova: jelena.molodtsova@narva.ee