Haabneemes Mereranna taskupargis toimunud esitlusel tutvustati LIFE LATESTadapt projekti raames rajatud sademevee kogumise ja taaskasutamise demoala. Viimsi valla projektijuht Tanel Mätlik andis ülevaate objekti toimimisest ning näitas kohapeal, kuidas maa-alustesse kogumismahutitesse talletatud vett saab kasutada nii tänavate puhastamiseks kui ka piirkonna haljastuse kastmiseks.
Demonstratsiooni käigus võeti automaatse pumbasüsteemi abil vett maa-alustest kogumismahutitest ning suunati see teehooldusmasinasse.
Seejärel viidi kogutud sademeveega läbi tänavapuhastus. Praktiline katse näitas, et tavaliselt kanalisatsiooni juhitavat vihmavett on võimalik käsitleda väärtusliku kohaliku ressursina ning kasutada töödeks, milleks joogivee kvaliteediga vett vaja ei ole.
Lisaks teehooldusmasinale mõeldud lahendusele tutvustati kohapeal ka teisi veevõimalusi. Haljastustöötajad saavad kogumismahutites olevat vett kasutada piirkonna tänavate ääres kasvavate taimede kastmiseks. Lahendus võimaldab vett võtta nii oma pumbaga varustatud kastmisautodel kui ka sõidukitel, millel pump puudub. Selleks on süsteemis ette nähtud nii isevoolne ühendus kui ka survestatud veevõtukoht.
Vihmavesi suunatakse ärajuhtimise asemel kasutusse
Mereranna demoala asub Mereranna tee ja Randvere tee ristmiku lähedal haljakul. Koht valiti näidisalaks, sest seal puudus varem sademeveesüsteem ning tugevate vihmade järel kannatas ala liigniiskuse all. Samuti puudus Haabneeme keskuses paikneval haljakul seni selge avalik funktsioon.
Rajatud lahenduse eesmärk ei ole vihmavett üksnes võimalikult kiiresti ära juhtida. Vee liikumist hoopis aeglustatakse, seda puhastatakse ning osa veest säilitatakse edasiseks kasutamiseks. Nii aitab süsteem vähendada tugeva saju ajal sademeveetorustikule langevat koormust ning loob samal ajal kastmis- ja hooldusvee varu.
Projektiala süsteem on ühendatud Randvere tee sademevee põhitorustikuga. Tavatingimustes suunatakse sademevesi demoalale, kuid väga suure saju või süsteemi täitumise korral saab automaatselt juhitav siiber avada vee liikumise olemasolevasse sademeveetorustikku. Lahendus sisaldab ka avariiülevoolu elektrilise, mehaanilise või tarkvaralise tõrke puhuks.
Vesi läbib mitu puhastusetappi
Enne maa-alustesse mahutitesse jõudmist läbib sademevesi settetiigi, võrekaevu ja filterkaevu. Settetiigis aeglustub vee liikumine ning raskemad osakesed vajuvad põhja. Võrekaev eemaldab suuremad ja filterkaev väiksemad osakesed. Kaevudesse paigaldatud andurid annavad märku setete kogunemisest ja võimalikust filtri ummistumisest.
Süsteemis jälgitakse ka vee hägusust, elektrijuhtivust ja temperatuuri. Mõõtmised võimaldavad hinnata kogutava vee omadusi ning koguda teadmisi selle kohta, kuidas selline looduspõhine sademeveelahendus eri ilmastikuoludes töötab.
Puhastatud vesi suunatakse kahte omavahel ühendatud maa-alusesse kogumismahutisse. Mahutitest liigub vesi pumba- ja seirekaevu, kust seda saab edasi pumbata kastmissüsteemidesse ja veevõtupunktidesse.
Tehniline lahendus ja avalik ruum üheskoos
Mereranna taskupark ei ole üksnes tehniline sademeveerajatis. Projekti eesmärk on anda varem vähese kasutusega haljakule ka uus avaliku ruumi funktsioon. Alale on rajatud puidust laudtee ning lisatud täiendavat haljastust, et muuta paik atraktiivsemaks ja inimestele paremini kasutatavaks.
Eelarvepiirangute tõttu ei rajatud kõiki esialgses ehitusprojektis kavandatud elemente. Välja jäid muu hulgas avalik tualett ja kaks seljatoeta pinki ning vähendati terrassi, laudtee, taimekonteinerite, kastmissüsteemide ja muu väikeinventari mahtu. Sellest hoolimata säilis objekti põhifunktsioon: sademevee kogumine, puhastamine, ajutine säilitamine ja taaskasutamine.
Kohapeal toimunud demonstratsioon tõi selgelt esile süsteemi praktilise väärtuse. Maa-aluses mahutis olev vesi ei ole üksnes tulevaste katsete või mõõtmiste tarbeks, vaid seda saab juba praegu kasutada valla igapäevastes hooldustöödes. Nii ühendab Mereranna taskupark kliimamuutustega kohanemise, veeressursi säästliku kasutamise, tänavahoolduse ja kvaliteetsema avaliku ruumi.
Miks valiti LIFE LATESTadapt näidisala asukohaks just Mereranna taskupark ja millist probleemi aitab rajatud lahendus selles kohas leevendada?
Tanel Mätlik: Mereranna taskupargi ala valiti eelkõige seetõttu, et seal puudus varasem sademeveesüsteem ning tugevate vihmade järel tekkis haljakul liigniiskus. Samal ajal paikneb Randvere tee all piirkonna peamine sademevee eesvool, mistõttu oli võimalik rajada lahendus, mis ühendab sademevee kogumise, viivitamise ja taaskasutamise. Lisaks oli haljak seni vähese kasutusega ning projekti abil anti sellele ka avaliku ruumi funktsioon.
Kuidas töötab Mereranna taskupargi „tark“ sademeveelahendus ning mille poolest erineb see tavapärasest sademevee ärajuhtimisest?
Tanel Mätlik: Tavapärase lahenduse puhul juhitakse sademevesi võimalikult kiiresti torustiku kaudu piirkonnast eemale. Mereranna taskupargis suunatakse vesi esmalt demoalale, kus selle voolu aeglustatakse, vett puhastatakse setetest ja see kogutakse maa-alustesse mahutitesse. Süsteemi tööd juhivad veetaseme- ja kvaliteediandurid ning automaatne siiber. Nii ei ole sademevesi üksnes probleem, millest tuleb vabaneda, vaid ressurss, mida saab uuesti kasutada taimede kastmiseks ja teehoolduseks.
Kui palju vett on võimalik maa-alustesse mahutitesse koguda ja milleks seda kasutatakse?
Tanel Mätlik: Projektis on ette nähtud kaks omavahel ühendatud maa-alust kogumismahutit, millest igaühe maht on 30 kuupmeetrit. Seega on mahutite kogumaht ligikaudu 60 kuupmeetrit. Kogutud vett kasutatakse piirkonna taimede kastmiseks ning veevõtupunkti kaudu saavad seda kasutada kastmis- ja teehooldusmasinad. Tegelik kasutatav veekogus sõltub sademetest, veetasemest ja hooajalisest tarbimisest.
Kuidas kontrollitakse kogutava sademevee kvaliteeti ja välditakse setete või muu reostuse sattumist kastmis- ja teehooldusvette?
Tanel Mätlik: Enne mahutitesse jõudmist läbib vesi mitu puhastusetappi. Settetiigis aeglustub vee liikumine ja raskemad osakesed vajuvad põhja. Seejärel läbib vesi võrekaevu, kus eemaldatakse suuremad osakesed, ning filterkaevu, mis püüab kinni väiksemad osakesed. Lisaks mõõdetakse süsteemis vee hägusust, elektrijuhtivust ja temperatuuri. Andurid annavad ka märku, kui kaev vajab puhastamist või filter võib olla ummistunud.
Mis juhtub tugeva paduvihma korral, kui demoala ei suuda enam kogu vett vastu võtta?
Tanel Mätlik: Süsteem on kavandatud nii, et see ei tekitaks üleujutusohtu. Tavapärases olukorras suunatakse sademevesi demoalale, kuid väga suure veekoguse korral avaneb automaatselt Randvere tee sademeveetorustikus paiknev siiber. Siis juhitakse üleliigne vesi edasi olemasoleva põhitorustiku kaudu. Süsteemil on ette nähtud ka avariiülevool juhuks, kui tekib elektri-, mehaaniline või tarkvaraline rike.
Millist praktilist ja rahalist kasu võiks sademevee taaskasutamine vallale tuua?
Tanel Mätlik: Peamine kasu on see, et taimede kastmiseks ja tänavate puhastamiseks ei pea kasutama samas mahus puhast joogivett. See aitab säästa veeressurssi ja võib vähendada hooldustöödega seotud veekulusid. Samuti vähendab sademevee ajutine kinnipidamine koormust tavapärasele sademeveetorustikule. Täpsemat rahalist kokkuhoidu saab hinnata pärast seda, kui on kogunenud piisavalt andmeid kogutud ja kasutatud vee hulga, hoolduskulude ning süsteemi töökindluse kohta.
Milliseid muudatusi tehti esialgse ehitusprojektiga võrreldes eelarvepiirangute tõttu ja kuidas need mõjutavad ala kasutamist?
Tanel Mätlik: Eelarve tõttu jäid rajamata avalik välitualett ja kaks seljatoeta pinki. Samuti vähendati muu inventari ja haljastuse mahtu: rajati vähem kastmissüsteeme, taimekonteinereid, putukahotelle, pinke ja prügikaste ning väiksem terrassi- ja laudteeala. Vähenes ka istutatavate põõsaste ja püsikute arv. Kärped mõjutavad eelkõige ala mugavust ja elementide rohkust, kuid projekti põhifunktsioon – sademevee kogumine, puhastamine ja taaskasutamine – säilis. Ka ala üldilme ja eesmärk jäid kavandatuga sarnaseks.
Kuidas hinnatakse, kas demoala on oma eesmärgi täitnud, ja kas lahendust võiks kasutada mujal Viimsis?
Tanel Mätlik: Demoala edukust saab hinnata mitme näitaja põhjal: kui palju sademevett suudetakse kinni pidada ja taaskasutada, kuidas süsteem toimib tugevate sadude ajal, milline on kogutava vee kvaliteet ning kui palju vett kasutatakse kastmiseks ja teehoolduseks. Samuti on oluline jälgida hooldusvajadust ja süsteemi töökindlust. Tegemist on näidislahendusega, mille käigus saadud kogemusi saab kasutada sarnaste süsteemide kavandamisel teistes Viimsi piirkondades, kus esineb liigniiskust, üleujutusohtu või vajadust kastmisvee järele. Projektis ongi ette nähtud, et settetiigi voolusuunda ja lahendust saab kasutuskogemuse põhjal hiljem korrigeerida.
