Rubriik: LIFE

7. augustil toimunud Arvamusfestivalil arutleti teemal „Kelle vihm, kelle uputus?“, kuidas tulla toime järjest sagedasemate valingvihmadega ning milline roll on sademevee käitlemisel riigil, kohalikul omavalitsusel, vee-ettevõttel, arendajal ja kinnistuomanikul. Viimsi vald jagas arutelul oma seniseid kogemusi ning näitas kohapeal ka praktiliselt, kuidas lihtsa looduslähedase lahendusega saab sademevett kinni pidada ja linnaruumi atraktiivsemaks muuta.

Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas kujundada sademevee käitlemine nii, et erinevate osapoolte vastutus oleks selge, kulud õiglaselt jaotatud ning linnakeskkond tuleks paremini toime suurte vihmaveekogustega. Olulise teemana käsitleti looduslähedasi sademeveelahendusi, mille rajamisel on Viimsi vald viimastel aastatel järjest enam praktilisi kogemusi saanud.

Viimsi kogemust tutvustanud abivallavanem Alar Mik rõhutas, et sademevett ei peaks käsitlema üksnes probleemina, millest tuleb võimalikult kiiresti vabaneda, vaid väärtusliku ressursina, mida saab selle tekkekohas kinni pidada ja kasutada.

„Sademevett näeme Viimsis pigem ressursi kui probleemina. Uute lahenduste puhul ei ole eesmärk enam ainult vee ärajuhtimine või selle liikumise aeglustamine, vaid otsime võimalusi sademevee kohapeal kasutamiseks,“ rääkis Mik.

Ühe näitena tõi ta Haabneeme alevikus asuva Mereranna taskupargi, kus sademevesi suunatakse tiiki, puhverdatakse ja kogutakse mahutisse. Kogutud vett saab hiljem kasutada näiteks haljastuse kastmiseks või teede puhastamiseks.

Pop-up vihmapeenar valmis mõne tunniga

Arvamusfestivalil ei piirdutud sademeveelahendustest üksnes rääkimisega. Kohapeal rajati tänava ääres asuvale väikesele haljakule pop-up vihmapeenar, mis näitas, kui lihtsalt saab tavapärase muruala muuta sademevett püüdvaks ja samal ajal linnaruumi rikastavaks alaks.

Varem kattis haljakut tavaline muru ning sinna suundus kõrval asuva hoone vihmaveerennist tulev sademevesi. Vihmapeenra loomiseks kaevati pinkide ja olemasoleva süvendi vahele nõgus peenar, kuhu istutati erinevaid taimi ning paigaldati graniitkive.

Vihmaveerenni alla kujundati kividest väike kärestik, mida mööda saab katuselt tulev vesi liikuda edasi süvendatud peenrasse. Nõgusa ala põhja kogunedes moodustab sademevesi sinna ajutise väikese veesilma, kust vesi saab aegamisi pinnasesse imbuda.

Pinkide ümbrusse lisati täiendavalt madalhaljastust ja senine lihtne murupind kujundati ümber terviklikuks puhkealaks. Selle keskmes on vihma ajal tekkiv veesilm, mida ümbritsevad erinevad õitsvad taimed ning mida on ka möödujatel meeldiv vaadata.

Praktilise kasuna aitab vihmapeenar juhtida katuselt tuleva vee hoone vundamendist eemale, vähendades samal ajal koormust tavapärasele sademeveesüsteemile.

Kõnekas oli ka lahenduse rajamise kiirus – pop-up vihmapeenar valmis vaid mõne tunniga. See näitab, et looduslähedased sademeveelahendused ei pea alati tähendama suuri ja kulukaid ehitustöid. Ka suhteliselt lihtsate ja soodsate võtetega saab linnalises keskkonnas kiiresti luua alasid, mis aitavad sademevett kohapeal kinni pidada, parandavad haljastuse kasvutingimusi ja muudavad avaliku ruumi mitmekesisemaks.

Tervik sünnib paljudest väikestest lahendustest

Miku sõnul ei piisa tugevamate valingvihmadega toimetulekuks siiski üksikutest rajatistest. Vastupidav sademeveesüsteem kujuneb paljudest omavahel seotud lahendustest nii avalikus ruumis kui ka erakinnistutel.

„Valingvihmadele vastupidav sademeveesüsteem kujuneb paljudest väiksematest lahendustest – neid peab olema nii tänavaruumis kui ka selle ääres asuvatel kinnistutel. Nii tekib terviklik süsteem, mis kogub, viivitab ja kasutab sademevett võimalikult palju selle tekkekohas. Mida rohkem suudame vett kohapeal hoida ja kasutada, seda väiksem on koormus kogu ülejäänud sademeveesüsteemile,“ selgitas Mik.

Arutelul otsiti vastust ka sellele, kuidas peaks sademevee käitlemise vastutus eri osapoolte vahel jagunema ning kes peaks kandma vajalike lahenduste rajamise ja hooldamise kulud. Osapoolte rollide selgus muutub järjest olulisemaks, sest kliimamuutustega kaasnevad intensiivsemad sajud esitavad olemasolevatele süsteemidele uusi väljakutseid.

Miku sõnul vajavad kohalikud omavalitsused sademevee valdkonna korraldamiseks selget, kuid samas piisavalt paindlikku riiklikku raamistikku.

„Oluline on, et riigi loodud raamistik annaks kõigile osapooltele selguse ning võimaldaks omavalitsustel sademevee valdkonda korraldada viisil, mis aitab päriselt toimivaid lahendusi rajada. Süsteem peab olema piisavalt paindlik ja motiveerima kõiki osapooli ühise eesmärgi nimel panustama,“ ütles Mik.

Arutelu „Kelle vihm, kelle uputus?“ oli osa Arvamusfestivali veepäevast, kus käsitleti päeva jooksul kliimamuutustega kohanemist, veekogude seisundit, üleujutusriske, vee- ja toidujulgeolekut ning kriisihoiatuste korraldamist. Sademeveeteemalist arutelu juhtis Kristo Elias ning selle korraldasid Viimsi vallavalitsus ja Tallinna Tehnikaülikool.

Haabneemes Mereranna taskupargis toimunud esitlusel tutvustati LIFE LATESTadapt projekti raames rajatud sademevee kogumise ja taaskasutamise demoala. Viimsi valla projektijuht Tanel Mätlik andis ülevaate objekti toimimisest ning näitas kohapeal, kuidas maa-alustesse kogumismahutitesse talletatud vett saab kasutada nii tänavate puhastamiseks kui ka piirkonna haljastuse kastmiseks.

Demonstratsiooni käigus võeti automaatse pumbasüsteemi abil vett maa-alustest kogumismahutitest ning suunati see teehooldusmasinasse.

Seejärel viidi kogutud sademeveega läbi tänavapuhastus. Praktiline katse näitas, et tavaliselt kanalisatsiooni juhitavat vihmavett on võimalik käsitleda väärtusliku kohaliku ressursina ning kasutada töödeks, milleks joogivee kvaliteediga vett vaja ei ole.

Lisaks teehooldusmasinale mõeldud lahendusele tutvustati kohapeal ka teisi veevõimalusi. Haljastustöötajad saavad kogumismahutites olevat vett kasutada piirkonna tänavate ääres kasvavate taimede kastmiseks. Lahendus võimaldab vett võtta nii oma pumbaga varustatud kastmisautodel kui ka sõidukitel, millel pump puudub. Selleks on süsteemis ette nähtud nii isevoolne ühendus kui ka survestatud veevõtukoht.

Vihmavesi suunatakse ärajuhtimise asemel kasutusse

Mereranna demoala asub Mereranna tee ja Randvere tee ristmiku lähedal haljakul. Koht valiti näidisalaks, sest seal puudus varem sademeveesüsteem ning tugevate vihmade järel kannatas ala liigniiskuse all. Samuti puudus Haabneeme keskuses paikneval haljakul seni selge avalik funktsioon. 

Rajatud lahenduse eesmärk ei ole vihmavett üksnes võimalikult kiiresti ära juhtida. Vee liikumist hoopis aeglustatakse, seda puhastatakse ning osa veest säilitatakse edasiseks kasutamiseks. Nii aitab süsteem vähendada tugeva saju ajal sademeveetorustikule langevat koormust ning loob samal ajal kastmis- ja hooldusvee varu.

Projektiala süsteem on ühendatud Randvere tee sademevee põhitorustikuga. Tavatingimustes suunatakse sademevesi demoalale, kuid väga suure saju või süsteemi täitumise korral saab automaatselt juhitav siiber avada vee liikumise olemasolevasse sademeveetorustikku. Lahendus sisaldab ka avariiülevoolu elektrilise, mehaanilise või tarkvaralise tõrke puhuks. 

Vesi läbib mitu puhastusetappi

Enne maa-alustesse mahutitesse jõudmist läbib sademevesi settetiigi, võrekaevu ja filterkaevu. Settetiigis aeglustub vee liikumine ning raskemad osakesed vajuvad põhja. Võrekaev eemaldab suuremad ja filterkaev väiksemad osakesed. Kaevudesse paigaldatud andurid annavad märku setete kogunemisest ja võimalikust filtri ummistumisest. 

Süsteemis jälgitakse ka vee hägusust, elektrijuhtivust ja temperatuuri. Mõõtmised võimaldavad hinnata kogutava vee omadusi ning koguda teadmisi selle kohta, kuidas selline looduspõhine sademeveelahendus eri ilmastikuoludes töötab. 

Puhastatud vesi suunatakse kahte omavahel ühendatud maa-alusesse kogumismahutisse. Mahutitest liigub vesi pumba- ja seirekaevu, kust seda saab edasi pumbata kastmissüsteemidesse ja veevõtupunktidesse.

Tehniline lahendus ja avalik ruum üheskoos

Mereranna taskupark ei ole üksnes tehniline sademeveerajatis. Projekti eesmärk on anda varem vähese kasutusega haljakule ka uus avaliku ruumi funktsioon. Alale on rajatud puidust laudtee ning lisatud täiendavat haljastust, et muuta paik atraktiivsemaks ja inimestele paremini kasutatavaks. 

Eelarvepiirangute tõttu ei rajatud kõiki esialgses ehitusprojektis kavandatud elemente. Välja jäid muu hulgas avalik tualett ja kaks seljatoeta pinki ning vähendati terrassi, laudtee, taimekonteinerite, kastmissüsteemide ja muu väikeinventari mahtu. Sellest hoolimata säilis objekti põhifunktsioon: sademevee kogumine, puhastamine, ajutine säilitamine ja taaskasutamine.

Kohapeal toimunud demonstratsioon tõi selgelt esile süsteemi praktilise väärtuse. Maa-aluses mahutis olev vesi ei ole üksnes tulevaste katsete või mõõtmiste tarbeks, vaid seda saab juba praegu kasutada valla igapäevastes hooldustöödes. Nii ühendab Mereranna taskupark kliimamuutustega kohanemise, veeressursi säästliku kasutamise, tänavahoolduse ja kvaliteetsema avaliku ruumi.

Miks valiti LIFE LATESTadapt näidisala asukohaks just Mereranna taskupark ja millist probleemi aitab rajatud lahendus selles kohas leevendada?

Tanel Mätlik: Mereranna taskupargi ala valiti eelkõige seetõttu, et seal puudus varasem sademeveesüsteem ning tugevate vihmade järel tekkis haljakul liigniiskus. Samal ajal paikneb Randvere tee all piirkonna peamine sademevee eesvool, mistõttu oli võimalik rajada lahendus, mis ühendab sademevee kogumise, viivitamise ja taaskasutamise. Lisaks oli haljak seni vähese kasutusega ning projekti abil anti sellele ka avaliku ruumi funktsioon. 

Kuidas töötab Mereranna taskupargi „tark“ sademeveelahendus ning mille poolest erineb see tavapärasest sademevee ärajuhtimisest?

Tanel Mätlik: Tavapärase lahenduse puhul juhitakse sademevesi võimalikult kiiresti torustiku kaudu piirkonnast eemale. Mereranna taskupargis suunatakse vesi esmalt demoalale, kus selle voolu aeglustatakse, vett puhastatakse setetest ja see kogutakse maa-alustesse mahutitesse. Süsteemi tööd juhivad veetaseme- ja kvaliteediandurid ning automaatne siiber. Nii ei ole sademevesi üksnes probleem, millest tuleb vabaneda, vaid ressurss, mida saab uuesti kasutada taimede kastmiseks ja teehoolduseks. 

Kui palju vett on võimalik maa-alustesse mahutitesse koguda ja milleks seda kasutatakse?

Tanel Mätlik: Projektis on ette nähtud kaks omavahel ühendatud maa-alust kogumismahutit, millest igaühe maht on 30 kuupmeetrit. Seega on mahutite kogumaht ligikaudu 60 kuupmeetrit. Kogutud vett kasutatakse piirkonna taimede kastmiseks ning veevõtupunkti kaudu saavad seda kasutada kastmis- ja teehooldusmasinad. Tegelik kasutatav veekogus sõltub sademetest, veetasemest ja hooajalisest tarbimisest. 

Kuidas kontrollitakse kogutava sademevee kvaliteeti ja välditakse setete või muu reostuse sattumist kastmis- ja teehooldusvette?

Tanel Mätlik: Enne mahutitesse jõudmist läbib vesi mitu puhastusetappi. Settetiigis aeglustub vee liikumine ja raskemad osakesed vajuvad põhja. Seejärel läbib vesi võrekaevu, kus eemaldatakse suuremad osakesed, ning filterkaevu, mis püüab kinni väiksemad osakesed. Lisaks mõõdetakse süsteemis vee hägusust, elektrijuhtivust ja temperatuuri. Andurid annavad ka märku, kui kaev vajab puhastamist või filter võib olla ummistunud. 

Mis juhtub tugeva paduvihma korral, kui demoala ei suuda enam kogu vett vastu võtta?

Tanel Mätlik: Süsteem on kavandatud nii, et see ei tekitaks üleujutusohtu. Tavapärases olukorras suunatakse sademevesi demoalale, kuid väga suure veekoguse korral avaneb automaatselt Randvere tee sademeveetorustikus paiknev siiber. Siis juhitakse üleliigne vesi edasi olemasoleva põhitorustiku kaudu. Süsteemil on ette nähtud ka avariiülevool juhuks, kui tekib elektri-, mehaaniline või tarkvaraline rike.

Millist praktilist ja rahalist kasu võiks sademevee taaskasutamine vallale tuua?

Tanel Mätlik: Peamine kasu on see, et taimede kastmiseks ja tänavate puhastamiseks ei pea kasutama samas mahus puhast joogivett. See aitab säästa veeressurssi ja võib vähendada hooldustöödega seotud veekulusid. Samuti vähendab sademevee ajutine kinnipidamine koormust tavapärasele sademeveetorustikule. Täpsemat rahalist kokkuhoidu saab hinnata pärast seda, kui on kogunenud piisavalt andmeid kogutud ja kasutatud vee hulga, hoolduskulude ning süsteemi töökindluse kohta.

Milliseid muudatusi tehti esialgse ehitusprojektiga võrreldes eelarvepiirangute tõttu ja kuidas need mõjutavad ala kasutamist?

Tanel Mätlik: Eelarve tõttu jäid rajamata avalik välitualett ja kaks seljatoeta pinki. Samuti vähendati muu inventari ja haljastuse mahtu: rajati vähem kastmissüsteeme, taimekonteinereid, putukahotelle, pinke ja prügikaste ning väiksem terrassi- ja laudteeala. Vähenes ka istutatavate põõsaste ja püsikute arv. Kärped mõjutavad eelkõige ala mugavust ja elementide rohkust, kuid projekti põhifunktsioon – sademevee kogumine, puhastamine ja taaskasutamine – säilis. Ka ala üldilme ja eesmärk jäid kavandatuga sarnaseks.

Kuidas hinnatakse, kas demoala on oma eesmärgi täitnud, ja kas lahendust võiks kasutada mujal Viimsis?

Tanel Mätlik: Demoala edukust saab hinnata mitme näitaja põhjal: kui palju sademevett suudetakse kinni pidada ja taaskasutada, kuidas süsteem toimib tugevate sadude ajal, milline on kogutava vee kvaliteet ning kui palju vett kasutatakse kastmiseks ja teehoolduseks. Samuti on oluline jälgida hooldusvajadust ja süsteemi töökindlust. Tegemist on näidislahendusega, mille käigus saadud kogemusi saab kasutada sarnaste süsteemide kavandamisel teistes Viimsi piirkondades, kus esineb liigniiskust, üleujutusohtu või vajadust kastmisvee järele. Projektis ongi ette nähtud, et settetiigi voolusuunda ja lahendust saab kasutuskogemuse põhjal hiljem korrigeerida.

23. juulil külastasid Mosambiigi ja Zimbabwe esindajad Haabneemes asuvat Mereranna tee taskuparki, mis rajati LIFE LATESTadapt projekti raames. Viimsi valla projektijuht Tanel Mätlik tutvustas külalistele taskuparki ning selgitas, kuidas looduspõhised lahendused aitavad kaasa säästlikule sademeveemajandusele, kliimamuutustega kohanemisele ning vastupidavama ja atraktiivsema linnaruumi kujundamisele.

Mereranna taskupark on hea näide sellest, kuidas avalikku ruumi saab kujundada nii, et see aitab sademevett tõhusamalt hallata ning pakub samal ajal rohkem rohelust, elurikkust ja meeldivat keskkonda kohalikele elanikele.

Külastuse käigus tutvustati delegatsioonile lisaks ka teisi Viimsis rakendatud säästlikke lahendusi, sealhulgas Karulaugu tee 16 sademeveelahendustega parklat, Haabneeme kooli ja Viimsi Artiumi parklaid, purskkaevude väljakut ning ligniini sisaldava asfaltseguga rajatud Randvere tee katselõiku.

Mosambiigi ja Zimbabwe esindajad viibisid Eestis seoses Kliimaministeeriumi korraldatud üritusega, mis keskendus veemajandusele, kliimamuutustega kohanemisele ja looduspõhiste lahenduste rakendamisele. Harku järve ääres tutvuti ka biomanipulatsiooni ja vabatahtliku veeseirega.

Külastus tõi esile, kuidas LIFE LATESTadapt projekti raames loodud lahendused võivad pakkuda praktilisi eeskujusid kogukondadele, kes seisavad silmitsi kliimamuutuste kasvava mõjuga.

9. juunil toimus Lätis Valmieras LIFE LATESTadapt projekti partnerite kohtumine, kus keskenduti projekti demoaladel toimuvatele tegevustele ning tutvuti uuenduslike looduspõhiste lahendustega (Nature-Based Solutions, NBS) linnakeskkonnas.

Päeva esimeses pooles andsid kõik projektipartnerid ülevaate oma demoaladel elluviidavatest tegevustest, senistest tulemustest ning järgmise perioodi plaanidest. Arutelude käigus vahetati kogemusi ja teadmisi erinevate kohanemismeetmete rakendamisest projektipiirkondades.

Päeva teises pooles tutvustati erinevaid tänavaehituses rakendatavaid NBS-lahendusi. Ettekandega esines Austriast pärit Christopher Peiritsch ettevõttest ACO Group, mis tegeleb säästlike sademeveesüsteemide arendamise ja tootmisega linnakeskkondades. Ta tutvustas ettevõtte lahendusi, mis on mõeldud sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja juhtimiseks haljasaladele ning linnapuude kasvutingimuste parandamiseks. Sellised süsteemid aitavad vähendada sademeveest tulenevaid probleeme ning toetavad linnade kliimakindlust.

Kohtumise lõpetas Valmiera linna esindaja, kes tutvustas peagi rajatavat projekti demoala. Lisaks ettekandele külastati objekti kohapeal, kus osalejatel oli võimalik tutvuda planeeritavate lahenduste rakendamisega vahetult tulevasel demoalal.

Seminar oli sisukas ning pakkus väärtuslikku ülevaadet projekti demoaladel toimuvast ning uudsetest looduspõhistest lahendustest, mida Euroopa linnades kliimamuutustega kohanemiseks üha enam rakendatakse.

Rakvere linn kuulutas välja riigihanke Rahvaaia tiikide väljavoolu rekonstrueerimiseks ning Tobia peakraavi avamiseks looduspõhiste lahenduste abil. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 11. aprill 2026.

Rekonstrueerimise käigus vahetatakse välja Rahvaaia tiigi äravoolu amortiseerunud truup, rajatakse avatud kraav ning veekvaliteedi parandamiseks paigaldatakse puiduhakkel põhinev puhastusfilter, mis aitab vähendada vees sisalduvate nitraatide hulka.

„Kui varem põhjustas vana truubi ummistus piirkonnas üleujutusi, siis uue lahenduse abil luuakse kõrguslikult reguleeritud väljavool, mis aitab edaspidi üleujutusi ennetada ja suurendab Rakvere linna vastupidavust intensiivsetele sademetele,“ selgitas Rakvere abilinnapea Kert Karus.

Ehitustööd viiakse ellu piiriülese projekti LIFE LATESTadapt raames, mille eesmärk on välja töötada ja rakendada looduspõhiseid ning nutikaid lahendusi, et vähendada paduvihmade ajal sademeveesüsteemi ülekoormusest tekkivate üleujutuste riski Eestis ja Lätis.

„Rekonstrueerimisprojekti tulemusena saame lõpuks lahendada aastaid kestnud üleujutusprobleemi Rahvaaias ja seda ümbritsevatel kinnistutel, mida põhjustavad kevadine lumesulamine ja valingvihmad,“ märkis Karus.

LIFE LATESTadapt projektis osaleb Eestist lisaks Rakvere linnale veel Viimsi, Haapsalu, Võru ja Narva, kus igaühes on fookuses erinevad lahendused.

On avaldatud projekti LIFE LATESTadapt kolmas uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest tegevustest, saavutustest ja kavandatavatest sammudest kliimamuutustega kohanemise lahenduste rakendamisel Lätis ja Eestis.

Kolmandas väljaandes loe:

• 🎧 Uuest taskuhäälingu sarjast „Adapt to Thrive“, mis keskendub kliimamuutustega kohanemisele ja looduspõhistele lahendustele
• 🌧️ Vihmaaedade lahendustest ja nende rollist linnade sademevee majandamises
• 📅 Eelseisvatest seminaridest ja koolitustest omavalitsustele ning spetsialistidele
• 💬 Projekti osalemisest LAMPA vestlusfestivalil Cēsises ja Arvamusfestivalil Eestis
• 📚 Uutest teadusmaterjalidest vihmaaedade ja üleujutusriski hindamise kohta
• 🗺️ Kuuma- ja üleujutusriskide kaardistamisest ning rohetaristu arendamisest
• 🌿 Looduspõhiste lahenduste kataloogist pilootaladele – Riia, Cēsis ja Valmiera
• 📘 Valmivatest juhenditest looduspõhiste lahenduste kavandamiseks ja rakendamiseks

Kutsume tutvuma kolmanda uudiskirjaga siin:

Jälgi projekti uuendusi, et olla kursis viimaste tegevuste, praktiliste lahenduste ja võimalustega tugevdada omavalitsuste vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Kui soovid saada tulevasi uudiskirju otse oma e-posti aadressile, registreeru siin:
https://mailchi.mp/4dd216202da0/life-latestadapt

Kas teie kinnistul koguneb pärast tugevaid vihmasadusid vesi või muutub teie aed suvekuumuses talumatult kuumaks ja muru hakkab kolletuma? BEF EE on koostanud teabebrošüüri „Looduslähedased lahendused kuumuse ja sademevee probleemide leevendamiseks”.

Voldikus on lihtsad nõuanded, kuidas oma kinnistul vihmavett looduslikult juhtida, kuidas puude ja mitmekesise taimestikuga soojussaarte teket vältida ning millised kohalikud taimeliigid sobivad vihmaaiaks. Voldikus on ka lingid täiendavatele materjalidele looduslähedaste lahenduste kohta. Voldik on saadaval eesti, läti ja vene keeles nii trükitud kui ka digitaalsel kujul.

Teabematerjal looduslähedaste lahenduste kohta kuumuse ja vihmavee probleemide leevendamiseks

Esimeses osas uuritakse, mida tähendavad looduspõhised lahendused kliimamuutuste kontekstis, kuidas need aitavad meil kohaneda, kui palju need maksavad ning kas Läti ja Eesti lähenemisviisid erinevad.

Osas käsitletavad teemad:

• „Miks” ja „mida” määratlemine
• Projektijuhtimine ja praktilised aspektid
• Teadus ja „nutikas” valideerimine
• Poliitika, takistused ja integreerimine
• Majanduslikud kaalutlused
• Kogukond ja tulevikuväljavaated

Kuula esimest episoodi siit:

#1 Looduspõhised lahendused – meie kilp kliimamuutuste vastu: 

Taskuhäälinguseeria avab Ilze Oša, Läti Targa Halduse ja Regionaalarengu Ministeeriumi asekantsler. Esimeses osas osalevad eksperdid Tanel Mätlik Viimsi vallast (Eesti), Merle Kuris Balti Keskkonnafoorumist Eestis, Anda Ruskule Balti Keskkonnafoorumist Lätis, Aija Vanaga organisatsioonist „Baltic Coasts” ja Krišs Smildzers Riia linnavalitsuse avaliku taristu projektide arendamise osakonnast. Arutelu modereerib Luīze Eglīte Läti Targa Halduse ja Regionaalarengu Ministeeriumist.

Kokku on kavas seitse taskuhäälingu episoodi, mis käsitlevad järgmisi teemasid:

• vihmapeenrad ja muud looduspõhised lahendused linnakeskkonnas,
• elanike ja omavalitsuste kaasamine kliimamuutustega kohanemise protsessidesse,
• näited pilootprojektidest Lätis ja Eestis,
• linnaruumi haljastamise planeerimine ja selle roll tulevases arengus,
• andurite ja andmete roll looduslähedaste lahenduste tõhususe hindamisel,
• üldsuse teadlikkuse tõstmine kliimamuutustega kohanemise ja keskkonna teemadel.

LIFE LATESTadapt projekti üheks keskseks tulemuseks on integreeritud juhiste väljatöötamine looduslähedaste lahenduste planeerimiseks ja haldamiseks. Juhised tuginevad projekti elluviimise käigus Lätis ja Eestis saadud praktilistele kogemustele ning koostatakse eesti, läti ja inglise keeles. Materjalid on kättesaadavad nii elektroonilisel kujul kui ka trükisena.

Juhiste väljatöötamine toimub tööpaketi 7 raames, mida juhib Läti Aruka Halduse ja Regionaalarengu Ministeerium. Tööpaketi eesmärk on tagada projekti tulemuste pikaajaline kasutus, korratavus ja jätkusuutlikkus. Riigihanke tulemusel valiti juhiste koostajaks ALPS ainavu darbnīca Ltd ning vastav leping sõlmiti 2026. aasta jaanuaris. Juhiste väljatöötajate ja tööpaketi partnerite vahel on juba toimunud mitmeid töökohtumisi ning juhised valmivad 2026. aasta lõpuks.

Koostatavad juhised on praktiline töövahend omavalitsuste spetsialistidele, ruumilise planeerimise ja keskkonnavaldkonna ekspertidele, arhitektidele, projektijuhtidele, avaliku sektori esindajatele ning teistele linnaplaneerimise ja kliimamuutustega kohanemise meetmete rakendamisse kaasatud osapooltele.

Juhised koondavad LIFE LATESTadapt projekti erinevate tööpakettide tulemused, sealhulgas analüüsid, järeldused, koolitusmaterjalid ning kogemused omavalitsustest, kus rakendatakse projekti näidisalasid. Materjal käsitleb looduslähedaste lahenduste kogu elutsüklit – alates probleemide kaardistamisest ja avalikkuse kaasamisest kuni lahenduste kavandamise, elluviimise, hooldamise, seire ja edendamiseni.

Lisaks pakuvad juhised omavalitsustele selget tegevusraamistikku, mis kirjeldab loogilist planeerimis- ja juhtimisprotsessi, andmepõhist otsustamist, kulude ja tulude analüüsi ning looduslähedaste lahenduste mõju hindamist. Eraldi käsitletakse lahenduste panust üleujutus- ja kuumusriskide vähendamisse, elurikkuse suurendamisse ning linnaruumi rohevõrgustiku arendamisse.

Materjal sisaldab häid praktikanäiteid nii Lätist kui ka Eestist ning tutvustab laia valikut looduslähedasi lahendusi, sealhulgas parke, vihmaaedu, rohelisi katuseid, puude ridu, linnaniite, märgalasid, rohelisi koridore ja teisi lahendusi, mida katsetatakse ka LIFE LATESTadapt projekti näidisobjektidel.

Samuti töötatakse juhistes välja looduslähedaste lahenduste valiku ja hindamise kriteeriumid, sealhulgas nende sidumine osaluspõhise eelarvestamise algatuste ja Euroopa Liidu rahastusmeetmetega. Seejuures pööratakse tähelepanu ka põhimõtte „ära tee olulist kahju“ järgimisele.

Juhiseid levitatakse projektipartnerite koostöös omavalitsustele ja riigiasutustele ning tutvustatakse seminaridel ja teistel üritustel. Lisaks on juhised vabalt kättesaadavad ka veebis.

25. novembril toimus Eestis veebiseminar „Kliimakindlad ja looduspõhised sademevee lahendused“, mis oli suunatud eelkõige arhitektidele, ehitajatele ning teistele spetsialistidele, keda huvitavad sademevee valdkonna tehnilised ja looduspõhised lahendused.

Seminar tugines mitme rahvusvahelise projekti tulemustele, sealhulgas Interreg BSR NOAH, Interreg BSR CityBlues, Interreg CB MUSTBE, LIFE IP BuildEST ja LIFE LATESTadapt. Nende projektide kogemuste abil käsitleti nii riske kui ka võimalusi, mis kaasnevad looduspõhiste sademeveelahenduste rakendamisega. Seminar toimus koostöös Eesti projektiga BuildEST.

Seminari esimeses osas keskenduti kestlike sademeveelahenduste rakendamise võimaluste ja vajaduste kaardistamisele, võttes aluseks looduspõhised lahendused (LPL). LPL-e käsitletakse meetmetena, mis aitavad kaitsta, hallata ja parandada nii looduslike kui ka muudetud ökosüsteemide vastupidavust. Sageli nähakse neid mitmeotstarbeliste lahendustena, mis aitavad leevendada üleujutusi, põuda, parandada vee kvaliteeti, toetada bioloogilist mitmekesisust ning suurendada elanike heaolu. Samas pöörati tähelepanu ka takistustele ja ebakindlustele, mis võivad LPL-ide kasutuselevõttu piirata.

Seminari teises osas tutvustati konkreetseid looduspõhiseid sademeveelahendusi, mida on võimalik rakendada Baltimaades. Lisaks viidi läbi riskianalüüs, mille käigus toodi välja peamised põhjused, miks sellised lahendused praktikas alati soovitud tulemusi ei anna.

Seminari viimases osas said osalejad ülevaate integreeritud sademeveelahendustest, mis on Eestis juba ellu viidud või hetkel rakendamisel. Tutvustati lahenduste eesmärke ning kogu protsessi alates planeerimisest kuni projekteerimiseni, sealhulgas muudatusi, mis tekkisid lahenduste arendamise käigus. Samuti esitleti uut tööriista, mis on välja töötatud LIFE IP BuildEST projekti raames ja aitab valida sobivaid looduspõhiseid lahendusi kruntide sademevee haldamiseks, arvestades olemasolevat maakasutust ja ruumilisi võimalusi.

Seminari materjalid on saadaval siin:

https://drive.google.com/file/d/1vZOIeFyRuBR5lDLWkKH___OnUuyx603a/view

Seminari salvestust saab vaadata siit: