Rubriik: LIFE

Rakvere linn kuulutas välja riigihanke Rahvaaia tiikide väljavoolu rekonstrueerimiseks ning Tobia peakraavi avamiseks looduspõhiste lahenduste abil. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 11. aprill 2026.

Rekonstrueerimise käigus vahetatakse välja Rahvaaia tiigi äravoolu amortiseerunud truup, rajatakse avatud kraav ning veekvaliteedi parandamiseks paigaldatakse puiduhakkel põhinev puhastusfilter, mis aitab vähendada vees sisalduvate nitraatide hulka.

„Kui varem põhjustas vana truubi ummistus piirkonnas üleujutusi, siis uue lahenduse abil luuakse kõrguslikult reguleeritud väljavool, mis aitab edaspidi üleujutusi ennetada ja suurendab Rakvere linna vastupidavust intensiivsetele sademetele,“ selgitas Rakvere abilinnapea Kert Karus.

Ehitustööd viiakse ellu piiriülese projekti LIFE LATESTadapt raames, mille eesmärk on välja töötada ja rakendada looduspõhiseid ning nutikaid lahendusi, et vähendada paduvihmade ajal sademeveesüsteemi ülekoormusest tekkivate üleujutuste riski Eestis ja Lätis.

„Rekonstrueerimisprojekti tulemusena saame lõpuks lahendada aastaid kestnud üleujutusprobleemi Rahvaaias ja seda ümbritsevatel kinnistutel, mida põhjustavad kevadine lumesulamine ja valingvihmad,“ märkis Karus.

LIFE LATESTadapt projektis osaleb Eestist lisaks Rakvere linnale veel Viimsi, Haapsalu, Võru ja Narva, kus igaühes on fookuses erinevad lahendused.

On avaldatud projekti LIFE LATESTadapt kolmas uudiskiri, mis annab ülevaate viimastest tegevustest, saavutustest ja kavandatavatest sammudest kliimamuutustega kohanemise lahenduste rakendamisel Lätis ja Eestis.

Kolmandas väljaandes loe:

• 🎧 Uuest taskuhäälingu sarjast „Adapt to Thrive“, mis keskendub kliimamuutustega kohanemisele ja looduspõhistele lahendustele
• 🌧️ Vihmaaedade lahendustest ja nende rollist linnade sademevee majandamises
• 📅 Eelseisvatest seminaridest ja koolitustest omavalitsustele ning spetsialistidele
• 💬 Projekti osalemisest LAMPA vestlusfestivalil Cēsises ja Arvamusfestivalil Eestis
• 📚 Uutest teadusmaterjalidest vihmaaedade ja üleujutusriski hindamise kohta
• 🗺️ Kuuma- ja üleujutusriskide kaardistamisest ning rohetaristu arendamisest
• 🌿 Looduspõhiste lahenduste kataloogist pilootaladele – Riia, Cēsis ja Valmiera
• 📘 Valmivatest juhenditest looduspõhiste lahenduste kavandamiseks ja rakendamiseks

Kutsume tutvuma kolmanda uudiskirjaga siin:

Jälgi projekti uuendusi, et olla kursis viimaste tegevuste, praktiliste lahenduste ja võimalustega tugevdada omavalitsuste vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Kui soovid saada tulevasi uudiskirju otse oma e-posti aadressile, registreeru siin:
https://mailchi.mp/4dd216202da0/life-latestadapt

Kas teie kinnistul koguneb pärast tugevaid vihmasadusid vesi või muutub teie aed suvekuumuses talumatult kuumaks ja muru hakkab kolletuma? BEF EE on koostanud teabebrošüüri „Looduslähedased lahendused kuumuse ja sademevee probleemide leevendamiseks”.

Voldikus on lihtsad nõuanded, kuidas oma kinnistul vihmavett looduslikult juhtida, kuidas puude ja mitmekesise taimestikuga soojussaarte teket vältida ning millised kohalikud taimeliigid sobivad vihmaaiaks. Voldikus on ka lingid täiendavatele materjalidele looduslähedaste lahenduste kohta. Voldik on saadaval eesti, läti ja vene keeles nii trükitud kui ka digitaalsel kujul.

Teabematerjal looduslähedaste lahenduste kohta kuumuse ja vihmavee probleemide leevendamiseks

Esimeses osas uuritakse, mida tähendavad looduspõhised lahendused kliimamuutuste kontekstis, kuidas need aitavad meil kohaneda, kui palju need maksavad ning kas Läti ja Eesti lähenemisviisid erinevad.

Osas käsitletavad teemad:

• „Miks” ja „mida” määratlemine
• Projektijuhtimine ja praktilised aspektid
• Teadus ja „nutikas” valideerimine
• Poliitika, takistused ja integreerimine
• Majanduslikud kaalutlused
• Kogukond ja tulevikuväljavaated

Kuula esimest episoodi siit:

#1 Looduspõhised lahendused – meie kilp kliimamuutuste vastu: 

Taskuhäälinguseeria avab Ilze Oša, Läti Targa Halduse ja Regionaalarengu Ministeeriumi asekantsler. Esimeses osas osalevad eksperdid Tanel Mätlik Viimsi vallast (Eesti), Merle Kuris Balti Keskkonnafoorumist Eestis, Anda Ruskule Balti Keskkonnafoorumist Lätis, Aija Vanaga organisatsioonist „Baltic Coasts” ja Krišs Smildzers Riia linnavalitsuse avaliku taristu projektide arendamise osakonnast. Arutelu modereerib Luīze Eglīte Läti Targa Halduse ja Regionaalarengu Ministeeriumist.

Kokku on kavas seitse taskuhäälingu episoodi, mis käsitlevad järgmisi teemasid:

• vihmapeenrad ja muud looduspõhised lahendused linnakeskkonnas,
• elanike ja omavalitsuste kaasamine kliimamuutustega kohanemise protsessidesse,
• näited pilootprojektidest Lätis ja Eestis,
• linnaruumi haljastamise planeerimine ja selle roll tulevases arengus,
• andurite ja andmete roll looduslähedaste lahenduste tõhususe hindamisel,
• üldsuse teadlikkuse tõstmine kliimamuutustega kohanemise ja keskkonna teemadel.

LIFE LATESTadapt projekti üheks keskseks tulemuseks on integreeritud juhiste väljatöötamine looduslähedaste lahenduste planeerimiseks ja haldamiseks. Juhised tuginevad projekti elluviimise käigus Lätis ja Eestis saadud praktilistele kogemustele ning koostatakse eesti, läti ja inglise keeles. Materjalid on kättesaadavad nii elektroonilisel kujul kui ka trükisena.

Juhiste väljatöötamine toimub tööpaketi 7 raames, mida juhib Läti Aruka Halduse ja Regionaalarengu Ministeerium. Tööpaketi eesmärk on tagada projekti tulemuste pikaajaline kasutus, korratavus ja jätkusuutlikkus. Riigihanke tulemusel valiti juhiste koostajaks ALPS ainavu darbnīca Ltd ning vastav leping sõlmiti 2026. aasta jaanuaris. Juhiste väljatöötajate ja tööpaketi partnerite vahel on juba toimunud mitmeid töökohtumisi ning juhised valmivad 2026. aasta lõpuks.

Koostatavad juhised on praktiline töövahend omavalitsuste spetsialistidele, ruumilise planeerimise ja keskkonnavaldkonna ekspertidele, arhitektidele, projektijuhtidele, avaliku sektori esindajatele ning teistele linnaplaneerimise ja kliimamuutustega kohanemise meetmete rakendamisse kaasatud osapooltele.

Juhised koondavad LIFE LATESTadapt projekti erinevate tööpakettide tulemused, sealhulgas analüüsid, järeldused, koolitusmaterjalid ning kogemused omavalitsustest, kus rakendatakse projekti näidisalasid. Materjal käsitleb looduslähedaste lahenduste kogu elutsüklit – alates probleemide kaardistamisest ja avalikkuse kaasamisest kuni lahenduste kavandamise, elluviimise, hooldamise, seire ja edendamiseni.

Lisaks pakuvad juhised omavalitsustele selget tegevusraamistikku, mis kirjeldab loogilist planeerimis- ja juhtimisprotsessi, andmepõhist otsustamist, kulude ja tulude analüüsi ning looduslähedaste lahenduste mõju hindamist. Eraldi käsitletakse lahenduste panust üleujutus- ja kuumusriskide vähendamisse, elurikkuse suurendamisse ning linnaruumi rohevõrgustiku arendamisse.

Materjal sisaldab häid praktikanäiteid nii Lätist kui ka Eestist ning tutvustab laia valikut looduslähedasi lahendusi, sealhulgas parke, vihmaaedu, rohelisi katuseid, puude ridu, linnaniite, märgalasid, rohelisi koridore ja teisi lahendusi, mida katsetatakse ka LIFE LATESTadapt projekti näidisobjektidel.

Samuti töötatakse juhistes välja looduslähedaste lahenduste valiku ja hindamise kriteeriumid, sealhulgas nende sidumine osaluspõhise eelarvestamise algatuste ja Euroopa Liidu rahastusmeetmetega. Seejuures pööratakse tähelepanu ka põhimõtte „ära tee olulist kahju“ järgimisele.

Juhiseid levitatakse projektipartnerite koostöös omavalitsustele ja riigiasutustele ning tutvustatakse seminaridel ja teistel üritustel. Lisaks on juhised vabalt kättesaadavad ka veebis.

25. novembril toimus Eestis veebiseminar „Kliimakindlad ja looduspõhised sademevee lahendused“, mis oli suunatud eelkõige arhitektidele, ehitajatele ning teistele spetsialistidele, keda huvitavad sademevee valdkonna tehnilised ja looduspõhised lahendused.

Seminar tugines mitme rahvusvahelise projekti tulemustele, sealhulgas Interreg BSR NOAH, Interreg BSR CityBlues, Interreg CB MUSTBE, LIFE IP BuildEST ja LIFE LATESTadapt. Nende projektide kogemuste abil käsitleti nii riske kui ka võimalusi, mis kaasnevad looduspõhiste sademeveelahenduste rakendamisega. Seminar toimus koostöös Eesti projektiga BuildEST.

Seminari esimeses osas keskenduti kestlike sademeveelahenduste rakendamise võimaluste ja vajaduste kaardistamisele, võttes aluseks looduspõhised lahendused (LPL). LPL-e käsitletakse meetmetena, mis aitavad kaitsta, hallata ja parandada nii looduslike kui ka muudetud ökosüsteemide vastupidavust. Sageli nähakse neid mitmeotstarbeliste lahendustena, mis aitavad leevendada üleujutusi, põuda, parandada vee kvaliteeti, toetada bioloogilist mitmekesisust ning suurendada elanike heaolu. Samas pöörati tähelepanu ka takistustele ja ebakindlustele, mis võivad LPL-ide kasutuselevõttu piirata.

Seminari teises osas tutvustati konkreetseid looduspõhiseid sademeveelahendusi, mida on võimalik rakendada Baltimaades. Lisaks viidi läbi riskianalüüs, mille käigus toodi välja peamised põhjused, miks sellised lahendused praktikas alati soovitud tulemusi ei anna.

Seminari viimases osas said osalejad ülevaate integreeritud sademeveelahendustest, mis on Eestis juba ellu viidud või hetkel rakendamisel. Tutvustati lahenduste eesmärke ning kogu protsessi alates planeerimisest kuni projekteerimiseni, sealhulgas muudatusi, mis tekkisid lahenduste arendamise käigus. Samuti esitleti uut tööriista, mis on välja töötatud LIFE IP BuildEST projekti raames ja aitab valida sobivaid looduspõhiseid lahendusi kruntide sademevee haldamiseks, arvestades olemasolevat maakasutust ja ruumilisi võimalusi.

Seminari materjalid on saadaval siin:

https://drive.google.com/file/d/1vZOIeFyRuBR5lDLWkKH___OnUuyx603a/view

Seminari salvestust saab vaadata siit:

10.–11. detsembril toimus LIFE LATESTadapt projekti raames kahepäevane ühisüritus, mille käigus külastati Haapsalu ja Viimsi demoalasid ning peeti projektipartnerite vaheline ühiskoosolek.

Haapsalu demoala ja vanalinna külastus (10.12)
Esimesel päeval tutvustas Haapsalu linna projektijuht Gerda Algre Potissepa tn 3 kinnistule rajatud demoala. Külastuse käigus anti ülevaade ehitustööde käigus esile kerkinud väljakutsetest ning probleemidest, mida rajatud lahendustega piirkonnas leevendatakse. Tegemist on rannaäärse alaga, kus merevee taseme tõus mängib olulist rolli ning suuremate sademete korral põhjustab kahjusid nii kinnistutele, hoonete keldritele kui ka teedele. Seetõttu on sademevee lahenduste rakendamine selles piirkonnas eriti oluline.

Lisaks toimus jalgsi ekskursioon läbi Haapsalu vanalinna, mille käigus tutvustati NOAH pilootala ning anti ülevaade sademeveega seotud probleemidest Haapsalu ajaloolistes piirkondades, sh Metsa tänaval, vanalinnas ja peatänaval.

Viimsi demoala ja ühiskoosolek (11.12)
Teise päeva hommikul külastati Viimsi demoala Mereranna tee L4 kinnistul, kuhu on rajatud säästlike sademeveelahendustega taskupark. Projekti raames valmis sademevee tiik (puhvertiik) ning maa-alused sademevee kogumismahutid, kust on võimalik vett kasutada lähipiirkonna tänavate pesuks ja haljastuse kastmiseks. Lisaks rajati alale laudistee koos terrassiga vaba aja veetmiseks ning lisati rohkelt haljastust.

Pärast demoalaga tutvumist toimus Viimsi SPA hotellis projektipartnerite ühiskoosolek, kus jagati infot projektide edenemise ja kitsaskohtade kohta, arutati tööpakettidega seotud ülesandeid ning tutvustati tööpakettide raames koostatud dokumente.

Viimsi demoala ehitustööd jäädvustati videole ning nüüd on sellest valminud timelapse-video. Kõik huvilised saavad videot vaadata YouTube’is

3. novembril külastas Harju Elu ajakirjanik Üle Russak LIFE LATESTadapt projekti raames rajatud Mereranna tee säästlike sademeveelahendustega taskuparki. Külastuse käigus andsid rajatud lahendustest ajakirjanikule ülevaate projektijuht Tanel Mätlik, teede spetsialist Siim Jürima, kommunaalteenistuse juhataja Imre Saar ning peatöövõtja esindajad Rainer Vaidla ja Tenno Saksakulm.

Harju Elu artikliga on võimalik tutvuda järgmise lingi kaudu: https://harjuelu.ee/viimsi-pilootprojekt-veenappuse-vastu/  

13. oktoobril 2025 oli eetris Vikerraadio saade „Ökoskoop“, kus teemaks olid üleujutused ja nende mõju meie elukeskkonnale. Saates osales teiste seas Viimsi vallavalitsuse projektijuht ja LIFE LATESTadapt projekti eestvedaja Tanel Mätlik, kes tutvustas Viimsi kogemust ja tegevusi üleujutusriskide ennetamisel ning kliimamuutustega kohanemisel.

Lisaks rääkisid saates Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli ja Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk, kes avasid teemat laiemalt Eesti ja Euroopa kontekstis.

🎧 Kuula saadet järele Vikerraadio veebilehel:
👉 Ökoskoop – Üleujutused (13.10.2025)