Haapsalu linnas (Vee 19 ja Potissepa 3 munitsipaalkinnistutel) algas LIFE LATESTadapt projekti Haapsalu näidisala rajamine! Projekti eesmärk on luua nutikas ja keskkonnasõbralik lahendus, mis aitab piirkonnal paremini toime tulla mereliste ja sademevee üleujutustega ning samal ajal rikastada linnaruumi roheluse ja liikumisvõimalustega.
Rajatakse:
Kaldakindlustusvall
Regulaator
Viibenõva
Kelgumägi
Kogukonnaplats
Loodav ala aitab paremini toime tulla kliimamuutustest tingitud liigvee ohjamisega ja võimaldab tänavatelt kogunenud sademeveel viibealas puhastuda enne merre suubumist. Erinevas eas inimestele tekib uus liikumisruum looduslikult mitmekesises piirkonnas ühes võimalustega kliimahariduseks ja õuesõppeks.
Ehitustööd juba käivad – pinnase „küna“ kaldakindlustusvalli aluse rajamiseks on kaevatud ja selle täitmine jätkub. Järgmisena vormuvad viibenõva, kelgumägi ja kogukonnaplats ning viimasena paigaldatakse kaldakindlustusvalli sisse nutikas regulaator.
Ehitaja: Nordpont OÜ
Järelevalve: Eastconsult OÜ
Maksumus: 482 904 €
Toetajad: Euroopa Komisjon läbi LIFE meetme (267 387 €), Kliimaministeerium (66 847 €)
21. juulil külastas Viimsi Teataja toimetus Haabneeme alevikus Mereranna tee L4 kinnistu haljakule rajatavat LIFE LATESTadapt projekti demoala, kus juba juuli algusest on käinud ulatuslikud ehitustööd. Artikliga on võimalik tutvuga Viimsi Teatajast
Looduspõhiste lahenduste kulutõhususe tööriistast, mis aitab hinnata ja optimeerida projekte.
Interaktiivsest konsultatsioonifoorumist, kus saad ekspertidele esitada looduspõhiste lahenduste kohta küsimusi.
Huvitavatest publikatsioonidest, mis käsitlevad linnalähedasi taimi üleujutuste vastupanuvõime suurendamiseks, vihma põhjustatud üleujutuste vähendamise lahendusi ning uute sensortehnoloogiate testimist ja kasutuselevõttu.
Tulevastest üritustest, häkatonidest ja töötubadest, mis on suunatud erinevatele sihtrühmadele.
Uudistest linnaroheluse plaanide ja tegevuste kohta Lätis ja Eestis.
Läti Keskkonnaministeerium koos Eesti ja Läti partneritega on käivitanud LIFE LATESTadapt projekti raames uue konsultatsioonifoorumi, kus saavad Eesti ja Läti elanikud ning spetsialistid küsida looduspõhiste lahenduste kohta küsimusi ja saada vastuseid projekti ekspertidelt.
Foorumisse saab esitada küsimusi nii üldiste teemade kohta kui ka konkreetse piirkonna kohta mõlemas riigis. Küsimuse esitamiseks tuleb täita ankeet ja vajadusel märkida asukoht kaardil. Vastused avaldatakse hiljemalt kuu aja jooksul, ning soovijad saavad tellida teavitusi vastuste kohta.
Foorum on kasutatav eesti, inglise ja läti keeles ning jääb avatuks kuni 2027. aasta suveni.
Viimsi vallas, Mereranna tee L4 kinnistul on alanud LIFE LATESTadapt projekti Viimsi näidisala rajamine! Projekti eesmärk on luua nutikas ja keskkonnasõbralik sademevee kogumislahendus, mis aitab vihmavett efektiivselt kasutada ja samal ajal rikastada linnaruumi rohelusega. 💧🌿
👷♀️ Tööde käigus ehitatakse: ✅ Maa-alune sademevee kogumismahuti ✅ Sademevee kogumistiik ✅ Laudisteed ja puhkealad 🚶♂️🌳 ✅ Uued istutusalad ja haljastus 🌺🌾
💦Kogutud sademevett kasutatakse puude kastmiseks ja tänavate puhastamiseks, samas kui uus roheala pakub mõnusa pargiruumi külastajatele. 🌳🚶💚
🦺 Ehitustööd on juba alanud – raadamistööd on tehtud ning praegu keskendutakse tehnovõrkude rajamisele. 🏗️ Peatöövõtjaks on ATEMO OÜ ning projekt valmib 2025. aasta oktoobriks. 📅
💶 Viimsi näidisala ehituse maksumus on 602 680 eurot, millest Euroopa Komisjon läbi LIFE meetme toetab 299 595 euroga ja Kliimaministeerium toetab 75 899 euroga.
Kutsume osalema 19.-21. septembril 2024 Tallinnas toimuval häkatonil, mis keskendub ühe tänapäeva kõige pakilisema linnaprobleemi lahendamisele: sademevee säästvale juhtimisele.
Osalema on oodatud:
Arendajad, andmeteadlased, disainerid ja insenerid
Keskkonnateadlased ja linnaplaneerijad
Igaüks, kes soovib panustada ökosüsteemide kaitsesse ja tulevikukliimale vastupidava linnaruumi loomisse
Kliimamuutused süvendavad üleujutuste ja veekvaliteedi probleeme linnapiirkondades, mõjutades nii linna kui ka veekogusid. Rohetaristu ja looduspõhised (sademevee)lahendused võivad aidata probleeme leevendada. Vajame teie ideid nutikate tehnoloogiate väljatöötamiseks, mis parandavad looduspõhiste lahenduste jõudlust, hooldust ja seiret!
Häkatoni teemad:
Uudsed andurid: täiustatud andurite väljatöötamine looduspõhiste lahenduste jõudlusnäitajate (nt infiltratsioonimäärad, hüdraulilised koormussuhted, erosioon, veekvaliteet ja sademevee kinnipidamis- või mahutusvõime) jälgimiseks. Mõelge masinnägemisele, pilditöötlusele ja drooniuuringutele.
Andmete kogumine, integreerimine ja analüüs: süsteemi loomine anduritest saadavate andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks, et anda teavet hooldus- ja käitamisotsuste jaoks. Ilmastiku-, linnataristu, anduritest saadavate vee kvaliteedi ja koguse andmete ning satelliidipiltide andmete integreerimine.
Ennustav modelleerimine: masinõppemudelite koostamine, et ennustada saastunud sademevee mõju veekogudele. Ajalooliste andmete analüüs, et prognoosida tulevasi suundumusi ja tuvastada kõrge riskiga piirkonnad.
Kestlik taristu: looduspõhiste lahenduste lõimimine olemasoleva linnataristuga terviklike veemajanduslahenduste loomiseks, kasutades georuumilisi andmeid ja linnaplaneerimise mudeleid. Mõelge rohekatustele, vihmapeenardele, vett läbilaskvatele katenditele ja tehismärgaladele.
Kogukonna kaasamine ja teavitamine: Töövahendite ja materjalide väljatöötamine, et suurendada teadlikkust looduspõhistest lahendustest ja nende eelistest ning kaasata kohalikke elanikke (nt looduspõhiste lahenduste seiresse).
Partnerlus ja koostöö: platvormi loomine valitsusasutuste, keskkonnaorganisatsioonide, teadusasutuste ja kohalike kogukondade koostööks. Andmete, ressursside ja teadmiste jagamine võib kiirendada looduspõhiste lahenduste arendamist ja rakendamist.
Möödunud nädalal toimus veeteadliku Euroopa liikumise raames Euroopa roheline nädal, kus keskenduti veele kui ressursile. Nädalale pani punkti rahvusvahelise LIFE programmi projektide tunnustamise gala, kus Viimsi LIFE UrbanStorm projekt pälvis Euroopa Komisjonilt väärika tunnustuse.
Viimsi valda esindas Euroopa rohelise nädala sündmustel Euroopa Komisjoni kutsel abivallavanem Alar Mik. Rohelise nädala fookus oli veeressursi kasutamisel – räägiti nii joogivee säästlikust kasutamisest, sademevee kasutamisest, aga ka veemajanduse poliitikatest.
„Euroopas on veeressursi küsimus aktuaalsem ja tõsisem kui meil siin Viimsis – seal ei tule kellegi mõttesse põuaperioodil joogiveega muru kasta, teatud päevadel piiratakse vee kasutamist ja see on kahjuks aina tavapärasemaks muutumas. Räägiti ka veekogude puhastamisest ja mistahes veeressursi hoidmisest ning nenditi et vesi on meie ühine vara, mida tuleb kaitsta,“ tõi Alar Mik välja.
Roheline nädal lõppes LIFE programmi projektide tunnustamise galaga. Kokku oli galale kutsutud üheksa erineva projekti esindajad üle Euroopa. Tunnustuse pälvinud projektid valib välja žürii ja taoline tunnustamine toimub juba 2006. aastast. Finalistid jagunesid seekord kolme programmi vahel: kliima, loodus ning ringmajandus ja elukvaliteet. Viimsi valla LIFE UrbanStorm projekt oli nomineeritud kliimavaldkonnas. Lisaks Viimsile kandideerisid kliima valdkonna peaauhinnale Tšehhi ja Prantsusmaa projektid. Kategooria peaauhinna „LIFE Award for Climate Action“ sai sel aastal siiski Tšehhi. Eesti ja Prantsusmaa projekte tunnistati finaali pääsemise puhul LIFE programmi tunnustusega „LIFE Award“, mille tunnustusauhind on valmistatud taaskasutatud klaasist ja puidust.
LIFE UrbanStorm projekti raames valmis Viimsi valla kliimamuutustega kohanemise arengukava ning rajati mitu olulist sademevett säästvat lahendust, mille hulgas on looduslähedane sademeveesüsteem Karulaugu tee 16 kinnistul Haabneemes ja Viimsi mõisa pargis.
Alar Mik tõi välja, et juba finaali jõudmine on Viimsis sademevee säästmise suunal tehtu eest suur au ja tunnustus. „LIFE programm rahastab aastas tublisti üle 100 projekti ning jõuda nende seast kolme kliimaprojekti finalisti sekka on saavutus, mille üle võime uhked olla.” Miku sõnul annab Euroopa Komisjoni poolt saadud tunnustus annab kindlasti indu edasi tegutseda ja veelgi huvitavamaid projekte kirjutada. „Ma olen tänulik meie partneritele, Viimsi vallavalitsuse põhimeeskonnale koosseisus Taavi Valgmäe, Siim Reinla ja Tanel Mätlik. Eriti suur tänu kuulub LIFE programmile, kes andis Viimsi vallale võimaluse seda projekti vedada,“ ütles abivallavanem.
Viimsi vallavalitsus on juba tegemas järgmisi samme kliimamuutustega kohanemisel. Näiteks rajatakse 2025.aastaks teise LIFE projekti LATESTadapt raames tark sademevee kogumismahuti koos säästliku sademeveelahendusega Haabneemes Mereranna tee ja Randvere tee ristmikul Mereranna tee L4 kinnistu haljakul.
LIFE programm on Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahend. Programm on toiminud alates 1992. aastast ja on kaasrahastanud rohkem kui 6000 projekti üle Euroopa Liidus ja teistes riikides. Euroopa Komisjon on suurendanud LIFE programmi rahastamist ajavahemikul 2021–2027 peaaegu 60 protsenti, mis on praegu 5,4 miljardit eurot. LIFE-il on neli alamprogrammi: loodus ja bioloogiline mitmekesisus, ringmajandus ja elukvaliteet, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning üleminek puhtale energiale.
13. aprillil toimus Viimsi vallas kogukonnaüritus, mille raames tutvustati kohalikele elanikele LIFE LATESTadapt projekti raames rajatavat nutikat sademevee kogumise lahendust. Projekt on plaanis viia läbi Haabneeme alevikus ning kogukonna ürituse raames oli võimalus uudset lahendust kohalikele elanikele tutvustada. Üritus toimus Viimsi Visioonipäeva raames, mis tõi kohale väga palju Viimsi valla erinevate piirkondade elanikke, kellele oli võimalik tutvustada LIFE LatEstadapt projekti ning projektiga seotud uudseid ja innovatiivseid lahendusi. Kogukonna ürituse raames jagati külastajatele erinevaid harivaid ja õpetlikke materjale ning arutleti erinevate keskkonnasäästlike lahenduste üle.
13. mai kuni 17. mai toimub Valmieras linnaplaneerimise ja innovatsiooni häkaton LifeHack Valmiera, mis keskendub looduspõhiste lahendustega (NBS) kohanemiseks ja uuenduslike sensortehnoloogiate rakendamiseks. Nelja päevane sisukas üritus hõlmab veebipõhist koostööd ja kohapealset finaalüritust Valmieras. Meeskonnad võistlevad 5000 eurose auhinnafondi nimel kõige uuenduslikumate, tõhusamate ja mõjusamate lahenduste väljatöötamisel.
LifeHack Valmiera kutsub kõiki kaasamõtlejaid ja tegijaid, sealhulgas üliõpilasi, tehnoloogiaeksperte, spetsialiste keskkonnateaduste, linnaplaneerimise, inseneriteaduse, infotehnoloogia ja arhitektuuri vallast. Ootame osalema kõiki meeskondi ja üksikisikuid, kes on valmis rakendama oma teadmisi ja oskusi reaalsetes tingimustes, et viia Valmieras läbi olulisi keskkonnaalaseid lahendusi.
Osalejaid ootab ees kuus väljakutset, mille eesmärgiks on suurendada linnade vastupanuvõimet ja ökoloogilist jätkusuutlikkust, keskendudes muu hulgas uuenduslikele lähenemisviisidele, nagu vastupanuvõime üleujutuste korral, kuumasaarte korral ja vee kvaliteedi parandamise probleemide lahendamisel.
LifeHack Valmiera häketonil on osalejatel võimalus suhelda Valmiera linna, Riia Tehnikaülikooli, Jelgava Maaülikooli, Vidzeme Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja teiste valdkonna spetsialistidega. Eksperdid pakuvad tuge ja abi, tagades kõigile osalejatele vajalikud andmed ja teadmised tõhusate lahenduste väljatöötamiseks.
Eelnevalt toimub 08.mail LifeHack Valmiera häkatoni veebipõhine info- ja meeskonna moodustamise sessioon. Registreerimise tähtaeg on 12. mai 2024.
Ootame teid osalema LifeHack Valmiera üritusel, kus teie uuenduslikud lahendused võivad midagi reaalselt muuta!
Häkaton toimub LIFE programmi 2021-2027 projekti LIFE LatEstAdapt raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit, Läti Vabariigi Riiklik Regionaalarengu Agentuur ja Eesti Vabariigi Kliimaministeerium. Kõik välja toodud seisukohad ja arvamused on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu, CINEA või rahastajate seisukohti. Euroopa Liit ega abi andev asutus ei vastuta välja toodud seisukohtade ja arvamuste eest.
Kontaktandmed: Jurijs Kondratenko, Riia Tehnikaülikool, Jurijs.Kondratenko@rtu.lv Karlis Skuja, Riia Tehnikaülikool, karlis.skuja_1@rtu.lv.
Projekti partneri Riia Tehnikaülikooli poolt on koostatud dokument, milles kaardistatakse uudseid seiretehnoloogiaid ja lähenemisviise ning tuuakse välja olemasolevad teadmislüngad ja edasised uurimisvajadused. Dokument on koostatud projekti tegevuse 2.4 “Looduslike lahenduste tõhususe seire uudsete mõõtmismeetodite tuvastamine ja katsetamine” raames, mille eesmärk on koguda olemasolevaid parimaid praktikaid looduslike lahenduste tõhususe seireks ja pakkuda välja uudseid lahendusi praeguste standardiseeritud seireprotokollide ja olemasolevate parimate praktikate täiustamiseks.
